Viimasel hommikul pidime koik kell viis ules tousma paikesetousu tottu. See oli hea, sest niguinii oli ulikulm ega pidanud enam varisedes magama. Teel vulkaanivannidesse nagime auru maast valja purskamas, mis haises nagu madamuna. Kuna tuul oli tohutu, siis tundus vetteminek karm. Vaikese kollase maja taga vahetasime miinuskraadides riided, ning kui tuule katte nurga tagant valja astusime, vottis kulm voimust. Oi, aga kui hea oli tulisesse vette minna. Kogu keha hakkas surisema roomust. Vahel tulid tugevad tuuleiilid, mis liivaterad nii kiirelt lendama panid, et naol oli valus. Parast pooletunnist suplust, ei olnud valjaminek enam kusimus. Terveks paevaks oli liigestes soojus sees. Puhtamaks sai ka.
...mmmm....bonitos bañadores...
ReplyDelete