Räägitakse, et Machu Picchul on eriline energia ja seda on hea tunnetada päikesetõusuga. Kuna meil viimased kolm nädalat kella ega äratust ei ole olnud, siis palusime hotelliomanikul meid koidikul äratada. Kui toas veel pime oli, sest meil akent ei olnud, tõusin üles, kuulsin väljas puurimise hääli. Pühkides veel tolmu silmast, läksin kella pärima. Sama hotelliomanik vastas peruulastele omaseks saanud süüdimatu näoga, kui nad midagi valesti on teinud, et kell on üheksa. Pärast mäkketõusu jõudsime Machu Picchule 23. augusti keskpäevaks. Samal ajal olid ka rongijaamast täieliku monopoli all töötavad bussid ohtralt rahvast üles toonud. Uitasime mäe otsas peaaegu kuni päikseloojanguni. Kõige suurema emotsiooni tekitasid eelmise päeva käidud rongitee äratundimisrõõm ülevalt ja lõputult võimsad mäed hiiglaslike kiviseintega. Niipalju kui erinevate giidiga gruppide seljataha sattusime, kuulsime natukene informatsooni pakatavast ajaloost. Machu Picchut kasutati kunagi ülikoolina. Ülemaa targad tulid kokku arheoloogitat, matemaatikat, astroloogiat ja raviteadusi õppima. Samuti olid kunagised Inka impeeriumi inimesed 550 aastat tagasi nii osavad olnud, et ehitasid erinevatele kõrgustele taimede kasvatamiseks vajalikke aedasid, millel igal ühel oma temperatuur oli.
No comments:
Post a Comment