Kõikide Galapagose kammide tõttu jäime Guayaguili palju kauemaks kui algselt plaanitud. Ma ei tea kas see oli hea või halb, aga huvitavaid seiku tuli ette. Mauricio elas eraldatud jõukas rajoonis, mis asus kesklinnast eemal. Meil kujunes seal veedetud aja jooksul valja omamoodi rutiin. Igal hommikul hääletasime rajoonist väljuvate kallite autode peale. Valgete turistinägude peale peatus viiest autost vahemalt üks. Pidasime maha tüüpilise vestluse ning jälle lisandus paar inimest, kes said teadlikuks Eesti parematest külgedest. Päeval jalutasime linnas, sõime supermarketis itaalia voi hiina toitu, sest kohalik kuiv riis lihtsalt ei läinud enam alla. Supermarket Lõuna-Ameerikas on muide eliitkoht, mis on iseenesest kurb. Selline isikupäratus on vallutanud kõrgklassi. Kui hakkas hämarduma oli aeg Mauricio ülikooli minna. Mõnikord käisime temaga loengutes kaasas, teinekord vestlesime lihtsalt üliopilastega. Tekkisid isegi tere-tuttavad. Kui Mauricio loengud lõppesid, sõitsime tema juurde Puerto Azuli, kus hilisõhtuti ootasid meid kohalikud restoraniomanikud, kes meid kostitasid. Igal õhtul saime tuttavaks mõne uue arsti, arhtekti voi ärimehega. Kohtusime ka Mauricio nõbuga, kes oli selles seltskonnas tunnustatud. Kui mehed meie Galapagosele saamise murest kuulsid, naljatasid nad ikka , et ehk nõbu viib meid oma helikopteriga.
See on jälle üks huvitavamaid osasid reisimisest, kohtumine inimestega, kellega muidu kokku ei puutuks. Meil oli huvitav vestelda Ecuadori intelligentsiga ja neil Euroopa tütarlastega. Rollivahetus on niivõrd kummaline-hea on olla turist Euroopast, eriti veel riigist, mille kohta keegi midagi ei tea.
See on jälle üks huvitavamaid osasid reisimisest, kohtumine inimestega, kellega muidu kokku ei puutuks. Meil oli huvitav vestelda Ecuadori intelligentsiga ja neil Euroopa tütarlastega. Rollivahetus on niivõrd kummaline-hea on olla turist Euroopast, eriti veel riigist, mille kohta keegi midagi ei tea.
Olukorrast Ecuadoris: http://www.youtube.com/watch?v=q1tU9zptrEU
No comments:
Post a Comment