Sandrast ja Juan-Carlosest on saanud vanemad. Padre ja madre on meie eest hästi hoolt kandnud. Kuna Juan-Carlos on ülikoolis õppejõud, siis kutsus ta meid kaasa viimasesse loengusse. Samuti viidi meid karaoke baari, turule, väiksesse armsasse külla ja loodusparki. Turul anti meile proovida kümmet erinevat eksootilist puuvilja ja kõik ostud kandis truult autosse kohalik kotipoiss. Kuna Anu räägib nendega hispaania keeles, siis ei jää ka mul muud üle kui aeg-ajalt kaasa ümiseda. Kui tahtsime laupäeva õhtul noormeestega peole minna, siis rääkis padre nendega isiklikult, et teha väike taustakontroll. Kui selgus, et poisid tegelevad kullaäriga, lasti meid veidi kergema südamega minema. Läksime Bogota parimasse peorajooni, kus meile õpetati salsat ning anti mekkida kohalikku märjukest "aquardientet". Meie kaaslased olid kurvad, et Colombiat vaid kokaiini ja guerillade järgi tuntakse. Eks igaüks armastab oma riiki ning tahab sellest jagada vaid parimat.
Adria: Piensa...que el hombre mas rico es el que menos necesita !
veo que como siempre ya estais haciendo amigOs por el mundo....
ReplyDelete